Plastikakirurg Merle Sellend heidab valgust plastika- ehk ilukirurgia tagamaadele. Tegemist on tõsise lõikusega, millele eelnevad uuringud ja analüüsid ning millest paranemine võtab kõvasti aega.

 

Segaduse vältimiseks tasub kõigepealt selgeks teha mõisted.

“Plastikakirurgia, tuntud ka ilukirurgiana, tuleb kreekakeelsest sõnast plastikos, mis tähendab kujundama või vormima. See on hästi vana kirurgiaharu – juba mitu tuhat aastat tagasi Vana-Indias tehti plastilisi operatsioone.

Eestis hakkas plastikakirurgia arenema alles 1960-ndatel. Mina lõpetasin ülikooli üldkirurgina ja spetsialiseerusin hiljem plastikakirurgiale,” tähendab dr Merle Sellend.

“Plastikakirurgiat kasutatakse erinevates kirurgiaharudes, see tähendab, et on erialadevaheline. Väga palju plastikakirurgiat tehakse näiteks põletusjärgses ja veresoontekirurgias.”

Esteetiline kirurgia on plastikakirurgia üks eriharu, kus tegeletakse nii omandatud kui ka kaasasündinud defektide parandamisega: “Ealised muutused ning healoomuliste nahakasvajate ja nahaaluskoe kasvajate eemaldamine. Palju on traumajärgseid arme kosmeetilise defektina või neid, mida mingil määral põhjustavad talitlushäired.”

 

Paranemine võtab aega

Aja jooksul on ilumaailma lisandunud täitesüstid, botoliinimürgid ja keemilised koorimised – põhiliselt selleks, et lühendada paranemisaega.

“Operatsioonist paranemine võtab ju aega,” rõhutab plastikakirurg ja lisab: “Olen seda teinud 37 aastat ja tähele pannud, et tänapäeval on inimestel ebarealistlikud ootused ja nad tahavad kõike tohutult kiiresti. Paraku on meditsiinil omad piirid ja me ei saa päris kõikidele soovidele vastu tulla. Tuleb arvestada, et lõikusest taastumine nõuab aega.”

Paljud soovivad ka videokonsultatsiooni.

“Minu meelest on see meie erialal täiesti võimatu, sest siis ma ei näe inimese naha omadusi, tema miimikat, tema kogu olekut. Video teel vaatlemine on justkui lukuaugust piilumine. Ma pean inimest silmast silma nägema.”

Teine valupunkt on see, et osa inimesi ei taha teha arstiga koostööd.

“See on hästi valus murekoht. On neid, kes suitsetavad või viibivad palju päikese käes – mõlemad harjumused on nahale väga kahjulikud. Töö aga sõltub tellija materjalist. Kui ma ütlen, et võiks vähemalt suitsetamist vähendada, siis öeldakse mulle: “Ma ei soovi maha jätta.” Ultraviolettkiirgus, teadagi, kahjustab nahka niivõrd, et ei pruugi saada head tulemust.”

 

Säilitada tasub loomulikkust

Kui ei olda mingi keha- või näoosaga rahul ja soovitakse proovida ilukirurgia abi, tuleb esimese sammuna leida hea ja kogenud plastikakirurg. Eestis koolitatakse neid juba paar aastakümmet Tartu ülikoolis.

“Kõigepealt peabki vaatama, et arstil oleks plastikakirurgi litsents ja siis saab minna vastuvõtule.

Plastikakirurgia tegeleb kogu inimkehaga, aga tavaliselt kujuneb kirurgidel ikka mingi meelisvaldkond – minul on selleks pea-näo-kaelapiirkond, tegelen näiteks ealiste muutustega või laste eemalehoidvate kõrvade korrektsiooniga.”

Arst paneb diagnoosi ja otsustab, kuidas saab aidata.

“Siin võivad olla erinevad variandid, näiteks on olemas igasugused muud konservatiivsed protseduurid, mida kombineerime plastikakirurgiaga, näiteks täitesüstid,” sõnab dr Sellend. Mõnikord on selline terviseprobleem, mille puhul ei saa üldse kirurgiliselt sekkuda.

“Kõige hullem, mis võib juhtuda, on ülekorrigeerimine: kui pärast lõikust on otsekohe näha, et inimene on käinud ilulõikusel. Mina püüan alati säilitada loomulikkust. Igaühel on oma iseloomulikud jooned ja neid ei tohi kõrvaldada.”

Ta lisab: “Ma korrigeerin ealisi muutusi, teen silmalaugude plastikat, näo- ja kaelakortsude korrektsiooni. Neid võib kombineerida: võib teha eraldi nägu ja kaela – ei pea koos tegema. See kõik on otsustamise küsimus. Räägin patsiendile, mida mina näen, ja kuulan, mida tema soovib. Ja muidugi ütlen talle alati, et üheksa korda mõõda ja kümnes kord lõika; mingu koju, mõelgu rahulikult, sest kabinetis saab väga palju uut infot ning inimene ei suuda kõike korraga vastu võtta.”

 

Ole riskidest teadlik

Ettevalmistusi tehes ja internetis infot otsides tuleb alati kasuks terminoloogia tundmine. Näiteks näo- ja kaelaplastika tähendab näo ja kaela ealiste muutuste korrektsiooni. Tavainimene võib aga mõelda, et sellega tõmmatakse nahk kuhugi kukla taha kokku.

“Nahk ei hoia mitte midagi kinni, nahk on elastne. Ta venib sellisel juhul kolme-nelja kuu pärast tagasi. Alati teeme ikkagi nahaaluskoele lihaseplastika: peame looma lihastele karkassi ja alles siis eemaldame liigse naha aluskoe. Igal üle 60-aastasel inimesel on liigset lõtvunud kude. Seda ei ole võimalik krousida kuskile kukla taha juuste piirile.”

Kõik peab jääma esteetiline, ilus ja vähe nähtav.

“Õmblused on kosmeetilised, aga see ei tähenda seda, et ei ole riske. Näiteks võib tekkida kelloidarm, mis tähendab liigliha. See on organismi omapära ega olene kirurgist,” tähendab Merle Sellend.

Kõikidest riskidest annab ilukirurg patsiendile teada.

“Igasugune kirurgia on riskiala ja sellega tuleb arvestada. Ütlen alati, et ma ei taha hirmutada, kuid soovin teavitada. Ma pean inimest informeerima riskidest, sest meditsiinis ei ole absoluutseid garantiisid. Aga ma annan endast parima, sest olen ju andnud arstivande, olen tohutult meditsiiniusku.”

 

Enne lõikust…

Enne lõikust tehakse analüüsid.

“See on hästi tähtis. Plastikakirurgiaga on sama asi, nagu muu kirurgiaga. Näiteks kui lähete haiglasse sapipõielõikusele, siis kindlasti tehakse enne vereanalüüs,” nendib tohter.

Lisaks on enne lõikust veel mitu reeglit, mida tuleb tähele panna.

“Kümme päeva või kaks nädalat enne lõikust ei tohi võtta verd vedeldavaid ravimeid: aspiriini, ibumetiini, ibuprofeeni. Kui on pea- või hambavalu, siis sobivad kõik paratsetamooli sisaldavad preparaadid, mis ei muuda vere hüübivust. Retseptiga määratavate verevedeldajate suhtes tuleb nõu pidada retsepti välja kirjutanud arstiga.

On ka toidulisandeid, mida ei tohi kümme päeva enne lõikust võtta, näiteks oomega-3-rasvhappeid, kuid kala võib süüa. Toidulisandis on kontsentreeritud hulk oomega-3-rasvhappeid, millel on verd vedeldav toime. See, muide, ei ole probleem vaid kirurgile: verejooksu saab ikka kinni, aga patsiendil tekivad suured tursed ja verevalumid.

Enne näo- ja kaelapiirkonna lõikust ei tohi kindlasti panna kunstripsmeid. Ka kulme ei tohi vahetult enne kitkuda, sest tekivad mikrohaavad.

Lõikust ei saa teha, kui on põletikuline mädastunud vistrik näol või ohatis huulel. Ka mitte palaviku, nohu ja köhaga.

Operatsiooni ei saa teha menstruatsiooni esimestel päevadel, sest siis on veritsus ja ka vere hüübivus on vähenenud ja veritsusoht suurem.”

 

…ja pärast lõikust

“Suuremate lõikuste järel – näiteks niinimetatud näo ringlõikus – ei tohi kuu aega teha sporti ega tõsta suuri raskusi. Kindlasti ei või magada kõhuli, nägu padja sees; võib magada külili või selili. Pead ei tohi tonksti alla lasta, näiteks kingapaelte sidumiseks. Nädal aega ei saa ka juukseid pesta,” loetleb plastikakirurg.

Mõnikord hakkab patsient tingima: “Oi, ma olen nii harjunud ennast liigutama, kas ma siis ei võiks teha natukenegi kiirkõndi?”

“Kui ta teeb kiirkõndi või läheb kas või kepikõnnile, siis ta higistab ja see mõjub haavade paranemisele väga halvasti – need ei tule ilusad. Plastikakirurgias on ju eesmärk ka see, et armid peavad jääma vähe märgatavad. Kahjuks ei ole kirurgias võimalik teha nii, et üldse mingit märki ei jää.”

Pärast lõikust peab minema järelkontrolli.

“Väiksemate lõikuste puhul nädala ja suuremate lõikuste puhul kuskil kümne päeva kuni kahe nädala pärast. Organism on tervik ja paranemisprotsess hõlmab kogu organismi – see võtab aega. Lõpptulemuse saavutamiseks võib minna 6–18 kuud. Kui teeme lõikuse jaanipäeval, siis on lõpptulemus jõuludeks näha; kui lõikame jõulude ajal, saame selle jaanipäevaks. Seepärast kutsun oma patsiendid tagasi ka poole aasta pärast.”

Autor: Siiri Lelumees (“Kodutohter” oktoober 2023)