Esteetilise kirurgia võidukäik on muutnud viimase paarikümne aasta jooksul tuntavalt nii kirurgias kehtivaid iluideaale kui ka meetodeid, millega soovitud tulemust saavutada.

Dr Merle Sellend on esteetilise plastikakirurgiaga tegelenud juba ligi 30 aastat. Esteetiline kirurgia ei hõlma tema jaoks endas vaid ilu nimel ette võetavaid protseduure ja ealiste muutuste korrigeerimist – nagu ta ütleb, on iga lõikuse puhul tegemist patsiendi jaoks nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt olulise muutusega, mida ei võeta ette hetke ajel.

 

Konsulteerige plastikakirurgiga – see võimaldab teha informeeritud otsuse

Kliinikusse jõuavad patsiendid kolmel põhjusel: tegu on ealiste muutustega, soovitakse korrigeerida kaasasündinud defekte, või tullakse traumajärgsete korrektsioonide sooviga.

„Hea koostöö saab alguse üksteise mõistmisest ja usaldamisest. Seetõttu on oluline, et patsient valiks kindlasti litsentseeritud plastikakirurgi, kes on tõestanud end juba varasemate kogemustega,“ on dr Sellendi sõnul ääretult oluline leida õige kirurg – on ju tegemist patsiendi tervise ja välimusega.

Enne lõplikku operatsioonile tulemise otsust tasub teha eeltööd – tulla konsultatsioonile, küsida ja väljendada, mis enda juures häirib. Arst annab nõu ja soovitusi patsiendi aitamiseks, kuid vaid silmast silma kohtudes, mitte telefoni või e-kirja teel nõustades.

„Aja jooksul on muutunud ka patsiendid – on hea, et osatakse otsida vajalikku infot juba enne konsultatsioonile saabumist, samas satub meie juurde ka patsiente, kes justkui teavad juba kõike ning hakkavad kirurgi „õpetama“,“ selgitab dr Sellend.

Plastikakirurg rõhutab, et esteetiline operatsioon on nagu iga teinegi operatsioon oma riskidega ning patsient vajab paranemiseks piisavalt aega. Operatsiooni järel võivad tekkida verevalumid ja tursed, lõpptulemust näeb alles 6–12 kuu pärast.

 

Tervis enne esteetikat

Dr Sellend rõhutab, et esteetiline kirurgia ei ole kindlasti samaväärne kosmeetiku külastusega. Patsient peab selgeks tegema, kas soov operatsioonile minna on ikka kindel ning miks see talle vajalik on. Iga operatsiooniga kaasnevad riskid, seega peab olema oma otsuses kindel, mitte tulema kellegi teise õhutusel.

Operatsioonile eelnevate põhjalike terviseuuringutega selgitatakse välja kaasuvad kroonilised haigused ja tehakse oluliste tervisenäitajate analüüsid. Krooniliste haigusseisundite puhul peab terviseriskide vähendamiseks operatsiooni eel tervisenäitajad normi piiresse viima. Samuti tuleb suitsetavatel patsientidel pahest loobuda või vähendada igapäevaselt tarbitavate sigarettide hulka miinimumini. „Nikotiini kahjustav toime tõstab operatsiooni riski ja muudab paranemise tüsilikuks,“ selgitab kirurg. Kindlasti tuleb anda oma kehale aega taastumiseks.

„On neid, kes juba nädal-paar pärast operatsiooni end aktiivselt treeningul või aiatööd tehes liigutavad. Patsient võib end tunda küll taastununa, kuid tegelikult ei ole – parem vältida võimalust tüsistuste tekkeks,“ selgitab kirurg. End igakülgselt säästes on taastumine kiirem ja tulemused püsivamad.

Viimasel kümnendil on sattunud dr Sellendi juurde ka senisest enam välispatsiente. „Eestis pakutav esteetiline kirurgia on tasemel ja välispatsientide jaoks suhteliselt soodne. Osatakse hinnata Eestis tehtavat tööd, meie juures käiakse korduvalt,“ lisab ta. Lähinaabreid – Soome, Rootsi ja Vene taustaga patsiente on enim, samas tullakse vastuvõtule ka Inglismaalt ning Austraaliast.

 

Enda eest hoolitseda pole kunagi hilja

Ealiste muutuste edasilükkamisel on suur osa seotud patsiendi geneetilise pagasiga. Siiski saab omalt poolt midagi ära teha igaüks. Oluline on nii tervislik toitumine kui ka elustiil, igapäevane naha eest hoolitsemine. Oma osa võtab öine unevaegus. Lihtsamate protseduuridega – näiteks täitesüstidega – saab parandada üldmuljet aastaks. Olenevalt lõikusest jääb aga tulemus püsima pikemaks ajaks – 5–7 aastaks ning eakohasest noorem välimus on nähtav ka hilisemas tulevikus.

Kuigi plastikakirurgi juurde satub üha enam ka mehi, on neid patsientide hulgas siiski vaid umbes 10%. Mehed pöörduvad enim lõtvunud silmalaugude, näo- ja kaelapiirkonna kortsude, peast eemalehoiduvate kõrvade ja armide korrektsiooni sooviga. Tahetakse vabaneda probleemsetest sünnimärkidest, healoomulistest naha ja nahaaluskoe kasvajatest. Naiste hulgas on populaarne rinnaplastika, silmalaugude, näo- ja kaelapiirkonna lõtvumist korrigeerivad lõikused. Tullakse ka sooviga teha täitesüste, botulotoksiini süste ja/või paigaldada mesoniite. Plastikakirurgi patsientide hulgas on ka lapsi – probleemiks enamasti armid, sünnimärgid, peast eemalehoidvad kõrvad.

„Plastikakirurgi poole pöördumine on igati mõistlik, kui inimene ei ole rahul oma peegelpildiga,“ selgitab kirurg. Ükski patsiendi soov ei ole tähtsusetu. Alati tasub tulla konsultatsioonile, arutada, küsida ja leida koos lahendus.

 

Artikkel ilmus 8.02.2017 väljaandes Terviseuudised